Koolituse peamine eesmärk on maakonnalehtede inspireerimine ning abistamine. Koolitust viivad läbi Priit Hõbemägi ja Uku Nurk Zoomi keskkonnas. Ühepäevane koolitus on kõigile Meedialiidu liikmetele tasuta, sest seda toetab teadusagentuuri programm TeaMe+. Raplamaa Sõnumid ja Harju Elu on juba koolituse läbinud. Kuna maakonnalehtede peamine suhtluskanal tellijate või ajalehe saajatega on paberleht, siis formaadina tore, kuid ainult teatud osa sihtgrupi jaoks. Paljud inimesed ei hooli paberlehest ja väga paljud inimesed ei saa paberlehte, kuigi nad seda sooviksid. Näiteks mina elan Keila külje all, aga Keila lehte ei saa. Saue valla ajalehte saan, kuid seal ei sisaldu Keila uudised. Keila lehe saaksin kätte PDF failina Keila linna kodulehelt, aga ma päris 80 veel täis ei ole, et sellist formaati tarbida.
Minumeelest on PDF formaat sobilik ainult trükifailide tegemiseks ja digilepingute allkirjastamiseks, mitte ajalehe lugemiseks. PDF on tegelikult digitaalne koopia suures ajalehest. Aga ajaleht on ju suurem kui minu monitor - see toob vajaduse pidevalt skrollida ja suumida. Mõttetu! Aasta on 2021, mitte 2001.
Ma olen podcasti usku ja kuigi vanusenumber on 53, siis näen välja, nagu 52. Nali, tegelikult näen välja täpselt nii, nagu välja näen ja tänu turunduses töötatud aastatele on mulle selge, et sihtgrupp ei ole soo, geograafilise asukoha ja vanuse põhjal arvestatav määraja. Mina olen podcastiusku ja olen seda ka 80 aastasena.
Tagasi maakonnalehtede abistamise juurde: podcast aitab kõnetada seda osa elanikkonnast, kes on või keda saab pöörata podcastiusku. Jube termin on "usku pööramine" aga samas ka kõige otsesem väljend. Nagu te aru saate, ongi kirjutades parem olla pigem ametlikum ja selgem, kui et suupäraselt familiaarne. Podcastiga on vastupidi: seal saad olla lokaalne ja personaalne. Priit Hõbemägi mainib postituse kohal olevas audiogrammis, et podcast tabab südamesse nagu vibunool.
Podcasti formaat aitab maakonnalehtedel olla isiklikum kui kunagi varem ning kõnetada ka seda sihtgruppi, kes paberlehte ei tarbi.
Nüüd jääb mulje, et maakonnalehtede ajakirjanikud peavad hakkama oma maakonnalehti linti lugema. Ei pea! Podcast on väga lai mõiste (mitte nagu PDF) ja võimaldab kasutada ning leitada erinevaid formaate. Podcasti formaat - mis see veel on? Näiteks kasutad eelsalvestatud intervjuud, vahepeal räägid ise ja siis tood lõpuks väikese lõigu valla ametlikke uudiseid, mille loeb sisse keegi teine peale sinu(see kes loeb tekste kiiremini ja paremini kui sina). Podcast võib olla ka kahe saatejuhi jutuajamine ja külaliste intervjueerimine. Mängida võib muusikat või külasimmani hääli, teha kuulajamänge, kutsuda inimesi üles jagama oma sülditegemise kogemusi ja kajastada 10 aasta taguseid uudiseid vallalehest.
Ma olen sageli imestanud ja imetlenud, et kuidas maakondade lehed üldse elus püsivad. Eriti suur on minu imetlus siis, kui näen seal noortele mõeldud alamrubriigil pealkirja: "Hei kallis noor!". Ajalehes ei ärata see mingit tähelepanu, sest kõik on juba harjunud formaalsustega.
Mida kvaliteetsem ja huvitavam on podcast, seda suurem on tema tarbijaskond. Podcasti formaadis on raske olla ametlik ja formaalne, sest sellisena ei paku sa kellegile huvi. Samas on podcastil ka võimalus kasvada palju väiksemate sisenemiskuludega suuremaks, kui paberkujuline maakonnaleht! Liigset tähelepanu me koolitusel tehnilisele osale ei pööra, kuna alguses ei ole vaja liiga detailseks minna. Siiski käime läbi nii sisulise osa, podcasti taustaloo ja tegemise käigu.
Kuna tegu on podcastikoolitusega, siis tegime Priiduga sellest ka ülevaatliku episoodi,
Kuula siit või siit või siit või siis siit
Tegelikult ei ole hea lisada postituse lõppu nii palju erinevaid linke ühele ja samale episoodile, aga ma tahtsin lihtsalt uhkustada. Nimelt kõik need lingid tekivad automaatselt: mina ainult laen ühe episoodi üles ja see jagatakse maailma kuulsaimatesse keskkondadesse. Seda kõike ilma rahata!
Maakonnalehe toimetuse töötaja - tule koolitusele. Selleks pead ainult Meedialiiduga ühendust võtma.
